Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) on alaliselt tegutsev organisatsioon, mis on loodud 10. - 14. septembril 1960. a toimunud Bagdadi konverentsil.
Organisatsioonil on viis asutaja-liikmesmaad: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia ja Venetsueela. Hiljem on organistasiooniga liitunud Katar (1961), Indoneesia (1962), Liibüa Sotsialistlik Rahvavabariik (1962), Ühendatud Araabia Kuningriigid (1967), Alžeeria (1969), Nigeeria (1971), Ekuador (1973), Angoola (2007) ja Gabon (1975-1994). OPEC asub kolmel mandril – Aasias, Aafrikas ja Austraalias.
OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat.
OPECi peakorter asub Viinis. Organisatsiooni töökeel on inglise keel.
OPEC koordineerib naftatootmise poliitikat, et ühtlustada naftaturgu, aidata naftatootjatel katta investeeringuid ja saavutada mõistlik intressikasum ning tagada stabiilsed naftavarud. Põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi.
Kõik olulised otsused võetakse vastu ja kinnitatakse OPECi konverentsil, mis toimuvad kaks korda aastas – märtsis ja septembris. Erakorralised konverentsid toimuvad vastavalt vajadusele. OPECi kodulehel menüüst publikatsioonid on võimalik lugeda organisatsiooni tegevust tutvustavaid materjale. Trükised on avaldatud nii paberkandjal kui kättesaadavad ka elektrooniliselt. Avaldatud on Aastaaruanded, OPECi igakuised majandusalased raportid,bülletäänid ja palju muud. Antakse välja akadeemilist ajakirja OPEC Energy Review, avaldatud on OPECi pikaajaline strateegia.Paljud OPECi koosolekud on kättesaadavad ka videomaterjalidena.
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Inna Aus, Silja Kitzel, Anu Sillandi, Heili Visnapuu).
OECD
OECD – Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon - asukohaga Prantsusmaal Pariisis, liikmesriike on 30, eelarve suurus on 342,9 miljonit eurot. Organisatsiooni töökeeled on inglise ja prantsuse keel.
OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum. Asutatud 30.septembril 1961. a Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni järeltulijana (The Organisation for European Economic).
OECDsse kuulub 2007.a. seisuga 30 riiki, peasekretär on 1. juunist 2006.a Mehhiko esindaja Angel Gurria. Liikmed: Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Tšehhi Vabariik, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island,Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Korea, Madalmaad, Uus-Meremaa, Norra,Mehiko,Luxemburg, Poola Portugal, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Inglismaa, USA.
OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine. Eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikme- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laiendmisele. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi.
OECD tööorganiteks on nõukogu, erinevad komiteed(200) ja sekretariaat(2500. Otsuseid võtab vastu nõukogu, mis esindab liikmesriike. Nõukogu töös osaleb ka Euroopa Nõukogu.
OECD kodulehelt avaneb võimalus siseneda e-raamatukokku. Rohkem kui 40ne tegevusaasta jooksul on kogunenud tohutu statistiliste andmete andmebaas Stat. Extracts.
Valdkonnad, kus otsingut teostada on näiteks üldine statistika, põllumajandus ja kalanudus, demograafia ja elanikkond, areng, majandusalased projektid, haridus, keskkond, ärindus jne. On veel andmebaasid Student Assessment (PISA), Key Enviromental Indicators 2008. Mitmed statistilised tabelid nagu – Country Statistical profiles ja OECD Factbook. OECD kirjastustegevus toimub nimetuste OECD direct – e-raamatud,e-ajakirjad ja statistilised andmebaasid; Source OECD – kataloogid; ONLINE Book Shop- vaba juurdepääsuga artiklid ja publikatsioonid rohkem kui 20nes keeles. Rubriigi uued dokumendid alt saab tutvuda töösolevate dokumentidega ja OECD uudistega.
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Inna Aus, Silja Kitzel, Anu Sillandi, Heili Visnapuu).
OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum. Asutatud 30.septembril 1961. a Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni järeltulijana (The Organisation for European Economic).
OECDsse kuulub 2007.a. seisuga 30 riiki, peasekretär on 1. juunist 2006.a Mehhiko esindaja Angel Gurria. Liikmed: Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Tšehhi Vabariik, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island,Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Korea, Madalmaad, Uus-Meremaa, Norra,Mehiko,Luxemburg, Poola Portugal, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Inglismaa, USA.
OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine. Eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikme- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laiendmisele. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi.
OECD tööorganiteks on nõukogu, erinevad komiteed(200) ja sekretariaat(2500. Otsuseid võtab vastu nõukogu, mis esindab liikmesriike. Nõukogu töös osaleb ka Euroopa Nõukogu.
OECD kodulehelt avaneb võimalus siseneda e-raamatukokku. Rohkem kui 40ne tegevusaasta jooksul on kogunenud tohutu statistiliste andmete andmebaas Stat. Extracts.
Valdkonnad, kus otsingut teostada on näiteks üldine statistika, põllumajandus ja kalanudus, demograafia ja elanikkond, areng, majandusalased projektid, haridus, keskkond, ärindus jne. On veel andmebaasid Student Assessment (PISA), Key Enviromental Indicators 2008. Mitmed statistilised tabelid nagu – Country Statistical profiles ja OECD Factbook. OECD kirjastustegevus toimub nimetuste OECD direct – e-raamatud,e-ajakirjad ja statistilised andmebaasid; Source OECD – kataloogid; ONLINE Book Shop- vaba juurdepääsuga artiklid ja publikatsioonid rohkem kui 20nes keeles. Rubriigi uued dokumendid alt saab tutvuda töösolevate dokumentidega ja OECD uudistega.
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Inna Aus, Silja Kitzel, Anu Sillandi, Heili Visnapuu).
PreLex
PreLex on Euroopa Komisjoni peasekretariaadi poolt koostatud andmebaas, mis võimaldab jälgida komisjoni ettepanekute ning teatiste menetlemist alates nende üleandmisest nõukogule.
Veebilehel on otsinguvõimalused valdkondade, sündmuste ja institutsioonide kaupa.
PreLex on institutsioonidevaheliste menetluste andmebaas, mis võimaldab kõigil internetikasutajatel jälgida komisjoni ja teiste institutsioonide osavõtul kulgeva otsustamisprotsessi tähtsamaid etappe. PreLexi vahendusel on võimalik jälgida kõigi menetluses osalevate institutsioonide tööd (Euroopa Parlament, nõukogu, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Keskpank, Euroopa Kohus jne). PreLexis kajastuvad otsustusprotsesside menetluse staadiumid, institutsioonide otsused, isikute nimed, vastutavad talitused, viited dokumentidele jne. PreLex võimaldab jälgida kõikide komisjoni ettepanekute (õigusaktide- ja eelarvealaste, rahvusvaheliste lepingute sõlmimist käsitlevate) ning teatiste menetlemist alates nende üleandmisest nõukogule või Euroopa Parlamendile. Veebilehel olevad lingid viivad otse olemasolevatele elektroonilistele tekstidele (komisjoni dokumendid, Euroopa Ühenduste Teataja, Euroopa Liidu bülletään, Euroopa Parlamendi dokumendid, pressiteated jne). PreLex abi osas on ära toodud andmebaasi kirjeldus skeemina ning õpetus PreLex-ile viitavate linkide loomiseks. Lingid viitavad otse olemasolevatele elektroonilistele tekstidele.
Andmebaas sisaldab andmeid alates aastast 1976 ja andmebaasi uuendatakse igapäevaselt.
Komisjoni dokumendid on kättesaadavad alates 1999. aastast. Samuti on juurdepääs vanimale Euroopa õiguse andmebaasile CELEX (Communitatis Europaeae Lex). Avalikkusele on see andmebaas kättesaadav aastast 1981. Lingid CELEX-le lubavad juurdepääsu järgmistele tekstidele: COM dokumentidele, õigusaktidele jmt.
PreLex Otsingul on võimalik kasutada liht- ja eriotsingut. Lihtotsingu puhul saab otsingut teostada seeria, aasta, dokumendi numbri, sündmuste (nt eelarve arutamine parlamendis 1. lugemisel), institutsioonide töö (nt EP otsused ja arvamused) ja aja järgi. Sündmused ja institutsioonide tööd on valikuribal juba vaikimisi KÕIK, mis tähendab, et otsingut on võimalik teostada korraga kõikidest sündmuste ja tööde loetelust. Põhjalikuma otsingu teostamiseks on võimalik kasutada eriotsingut. Kõik lihtotsingut teostada aitavad elemendid on ka siin olemas, kuid lisaks neile saab otsingut teostada veel: Faili liigi (nt direktiiv, ettepanek määruse kohta), kehtivate ühenduste õigusaktide (faili, aasta ja numbriga otsitavad), õigusliku aluse, valdkonna, organite (nt Esimese Astme Kohus) ja ülesannete, isiku ja ülesannete järgi.
Kodulehe avalehel paremas nurgas on link “Oluline õigusalane teave”, millest on ka veel eraldi võimalik otsinguid teostada kahel moel. 1. lihtotsing fraasi abil, näiteks tuleb otsinguväljale sisestada fraas “Euroopa Liidu energiapoliitika”. Siin on oluliseks just jutumärgid, sest vastasel juhul kuvatakse tulemuste hulgas kõik leheküljed ja dokumendid, mis sisaldavad ühte või mitut teie sisestatud otsingusõna. 2. täpsem otsing, mida saab teostada, pealkirja, märksõna, failiformaadi, kirjelduse järgi. Otsingul on võimalik ära märkida ka konkreetne teemavaldkond, et piirata kuvatavaid tulemusi.
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Inna Aus, Silja Kitzel, Anu Sillandi, Heili Visnapuu).
Veebilehel on otsinguvõimalused valdkondade, sündmuste ja institutsioonide kaupa.
PreLex on institutsioonidevaheliste menetluste andmebaas, mis võimaldab kõigil internetikasutajatel jälgida komisjoni ja teiste institutsioonide osavõtul kulgeva otsustamisprotsessi tähtsamaid etappe. PreLexi vahendusel on võimalik jälgida kõigi menetluses osalevate institutsioonide tööd (Euroopa Parlament, nõukogu, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Keskpank, Euroopa Kohus jne). PreLexis kajastuvad otsustusprotsesside menetluse staadiumid, institutsioonide otsused, isikute nimed, vastutavad talitused, viited dokumentidele jne. PreLex võimaldab jälgida kõikide komisjoni ettepanekute (õigusaktide- ja eelarvealaste, rahvusvaheliste lepingute sõlmimist käsitlevate) ning teatiste menetlemist alates nende üleandmisest nõukogule või Euroopa Parlamendile. Veebilehel olevad lingid viivad otse olemasolevatele elektroonilistele tekstidele (komisjoni dokumendid, Euroopa Ühenduste Teataja, Euroopa Liidu bülletään, Euroopa Parlamendi dokumendid, pressiteated jne). PreLex abi osas on ära toodud andmebaasi kirjeldus skeemina ning õpetus PreLex-ile viitavate linkide loomiseks. Lingid viitavad otse olemasolevatele elektroonilistele tekstidele.
Andmebaas sisaldab andmeid alates aastast 1976 ja andmebaasi uuendatakse igapäevaselt.
Komisjoni dokumendid on kättesaadavad alates 1999. aastast. Samuti on juurdepääs vanimale Euroopa õiguse andmebaasile CELEX (Communitatis Europaeae Lex). Avalikkusele on see andmebaas kättesaadav aastast 1981. Lingid CELEX-le lubavad juurdepääsu järgmistele tekstidele: COM dokumentidele, õigusaktidele jmt.
PreLex Otsingul on võimalik kasutada liht- ja eriotsingut. Lihtotsingu puhul saab otsingut teostada seeria, aasta, dokumendi numbri, sündmuste (nt eelarve arutamine parlamendis 1. lugemisel), institutsioonide töö (nt EP otsused ja arvamused) ja aja järgi. Sündmused ja institutsioonide tööd on valikuribal juba vaikimisi KÕIK, mis tähendab, et otsingut on võimalik teostada korraga kõikidest sündmuste ja tööde loetelust. Põhjalikuma otsingu teostamiseks on võimalik kasutada eriotsingut. Kõik lihtotsingut teostada aitavad elemendid on ka siin olemas, kuid lisaks neile saab otsingut teostada veel: Faili liigi (nt direktiiv, ettepanek määruse kohta), kehtivate ühenduste õigusaktide (faili, aasta ja numbriga otsitavad), õigusliku aluse, valdkonna, organite (nt Esimese Astme Kohus) ja ülesannete, isiku ja ülesannete järgi.
Kodulehe avalehel paremas nurgas on link “Oluline õigusalane teave”, millest on ka veel eraldi võimalik otsinguid teostada kahel moel. 1. lihtotsing fraasi abil, näiteks tuleb otsinguväljale sisestada fraas “Euroopa Liidu energiapoliitika”. Siin on oluliseks just jutumärgid, sest vastasel juhul kuvatakse tulemuste hulgas kõik leheküljed ja dokumendid, mis sisaldavad ühte või mitut teie sisestatud otsingusõna. 2. täpsem otsing, mida saab teostada, pealkirja, märksõna, failiformaadi, kirjelduse järgi. Otsingul on võimalik ära märkida ka konkreetne teemavaldkond, et piirata kuvatavaid tulemusi.
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Inna Aus, Silja Kitzel, Anu Sillandi, Heili Visnapuu).
EBRD
EBRD korral on tegemist finantsasutusega, mis annab avalikule ja erasektorile laene ning investeerib ettevõtetesse ja pankadesse alates Kesk-Euroopast kuni Kesk-Aasiani.
Investeeringute eesmärgiks on soodustada üleminekut avatud turule orienteeritud majandusele ja edendada erasektori arengut. EBRD loodi aastal 1991, tol ajal eesmärgiga assisteerida endisi kommunistlikke riike turumajandusele üleminekul. Vastavalt mandaadile tegutsetakse vaid neis riikides, kus pühendutakse demokraatilikele printsiipidele. Laenuprojektidele on seatud sisse sisse range keskkonnamõjude hindamise programm.
EBRD aktsiakapital on ligi 20 miljardit eurot. Panga peakontor asub Londonis, regionaalsete kontorite arv on üle kolmekümne.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklis 1 sätestatakse, et EBRD eesmärk on "soodustada üleminekut turumajandusele ja edendada era- ning ettevõtlusalgatusi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides". Asutamislepinguga nähakse ka ette, et EBRD peab „kõikides oma tegevusvaldkondades edendama keskkonnaohutut ja säästvat arengut". Lisaks keskkonda säästva arengu soodustamisele "kohaldab pank kõikides oma toimingutes hea pangandustava põhimõtteid". Säästev areng on EBRD tegevuse peamisi prioriteete – majanduskasvu ja tervisliku keskkonna eesmärgid on lahutamatult seotud. EBRD näeb abistavat ja edendavat rolli valdkondades, kus tal on võimalik aidata kaasa omakapitali laiendamise rahastamise, vahefinantseerimise ja piiriülese rahastamise pakkumisel, areneva taastuvate energiaallikate sektori toetamisel, avaliku ja erasektori partnerluste ning ettevõtete üldjuhtimise ja heade äritavade edendamisel.
EBRD tegevus Eestis keskendub järgmistele eesmärkidele:
· taastuvate energiaallikatega seotud projektide arendamise toetamine
· kohalike ettevõtete laienemise toetamine, pikaajalise riskikapitali pakkumise teel
· VKE-de(väikese või keskmise suurusega ettevõtete) ning omavalitsuste rahastamise ja energiatõhususe edendamine nii finantsvahendajate kaudu kui ka otse, millele lisandub EL-i või muu toetus
· keerukate sektoriüleste tehingute, sh avaliku ja erasektori partnerluste toetamine, mille puhul on võimalik tugineda EBRD kogemustele projektide struktureerimise ja kaasrahastamise tagamise valdkonnas
Panga aktsionäride ehk liikmete hulka kuulub 61 riiki, nende hulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, USA, Austraalia, Venemaa, Kanada, Jaapan jt pluss Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Liit. Hääleõigus jaguneb vastavalt omandatud aktsiate hulgale (suurim muidugi EL institutsioonidel). Eesti liitus EBRD-ga 1992. aastal.
EBRD struktuur:
Liikmesriikide Nõukogu (Board of Governors, BoG?), kuhu kuuluvad tavaliselt liikmesriikide rahandus- või majandusministrid (toimuvad aastakoosolekud).
Direktorite Nõukogu (Board of Directors, BoD?) – vastutav EBRD strateegiliste eesmärkide eest; koosneb 23 liikmest ja 23 asemikust. Väiksemad riigid on rühmades e. valijaskondades - Eesti koos Rootsi ja Islandiga. Liikme esitab BoG? liige (rahandusminister), asendusliikme liige (RM ettepanekul). Näiteks arutab BoD? iga 2 aasta tagant strateegiaid riikide jaoks, kus pank toimetab, samuti kogu panga tegevusstrateegiat, eri valdkondade e. sektorite kavu, keskkonnapoliitikat jne.
President – kes on BoD? esimees. Mais 2008 toimunud aastakoosolekul valiti panga uueks presidendiks Thomas Mirow Saksamaa rahandusministeeriumist.
Tegevjuhtkond (Executive Commitee) – allub presidendile, koosneb erinevatest tegevusosakondadest: pangandus, finantsdivisjon, keskkonna- ja inimressursside osakonnad, hindamis- ja siseauditiosakonnad, kommunikatsiooni- ja administreerimisosakonnad jne.
Kõiki publikatsioone leiab EBRD kodulehelt (abiks nt publikatsioonide nimistu), sealhulgas nii panga aastaaruandeid, statistikat (factsheets), projektide ülevaateid tegevusalade või riikide (kus pank tegutseb) lõikes jmd.
Panga asutamisdokumendid
Konkreetseid riike hõlmavate projektide kohta saab infot siit, kuhu on kogutud nii pressiteateid kui ülevaateid finantseerimisstrateegia kohta (Eesti oma emakeelde tõlgituna). Enamik publikatsioone on veebis tasuta kättesaadavad, samuti on võimalus neid endale tellida ("EBRD Publications Desk" kaudu). Eesti Rahvusraamatukogu on EBRD hoiuraamatukoguks. RR andmebaasides on kättesaadavad EBRD väljaanded: „Environments in transition“ (keskkonnaalaste projektide materjalid) ja „Law in transition“ (õigusmaterjalid).
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Anne Veske, Riin Palta, Leili Ruul, Monika Kangur).
Investeeringute eesmärgiks on soodustada üleminekut avatud turule orienteeritud majandusele ja edendada erasektori arengut. EBRD loodi aastal 1991, tol ajal eesmärgiga assisteerida endisi kommunistlikke riike turumajandusele üleminekul. Vastavalt mandaadile tegutsetakse vaid neis riikides, kus pühendutakse demokraatilikele printsiipidele. Laenuprojektidele on seatud sisse sisse range keskkonnamõjude hindamise programm.
EBRD aktsiakapital on ligi 20 miljardit eurot. Panga peakontor asub Londonis, regionaalsete kontorite arv on üle kolmekümne.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklis 1 sätestatakse, et EBRD eesmärk on "soodustada üleminekut turumajandusele ja edendada era- ning ettevõtlusalgatusi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides". Asutamislepinguga nähakse ka ette, et EBRD peab „kõikides oma tegevusvaldkondades edendama keskkonnaohutut ja säästvat arengut". Lisaks keskkonda säästva arengu soodustamisele "kohaldab pank kõikides oma toimingutes hea pangandustava põhimõtteid". Säästev areng on EBRD tegevuse peamisi prioriteete – majanduskasvu ja tervisliku keskkonna eesmärgid on lahutamatult seotud. EBRD näeb abistavat ja edendavat rolli valdkondades, kus tal on võimalik aidata kaasa omakapitali laiendamise rahastamise, vahefinantseerimise ja piiriülese rahastamise pakkumisel, areneva taastuvate energiaallikate sektori toetamisel, avaliku ja erasektori partnerluste ning ettevõtete üldjuhtimise ja heade äritavade edendamisel.
EBRD tegevus Eestis keskendub järgmistele eesmärkidele:
· taastuvate energiaallikatega seotud projektide arendamise toetamine
· kohalike ettevõtete laienemise toetamine, pikaajalise riskikapitali pakkumise teel
· VKE-de(väikese või keskmise suurusega ettevõtete) ning omavalitsuste rahastamise ja energiatõhususe edendamine nii finantsvahendajate kaudu kui ka otse, millele lisandub EL-i või muu toetus
· keerukate sektoriüleste tehingute, sh avaliku ja erasektori partnerluste toetamine, mille puhul on võimalik tugineda EBRD kogemustele projektide struktureerimise ja kaasrahastamise tagamise valdkonnas
Panga aktsionäride ehk liikmete hulka kuulub 61 riiki, nende hulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, USA, Austraalia, Venemaa, Kanada, Jaapan jt pluss Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Liit. Hääleõigus jaguneb vastavalt omandatud aktsiate hulgale (suurim muidugi EL institutsioonidel). Eesti liitus EBRD-ga 1992. aastal.
EBRD struktuur:
Liikmesriikide Nõukogu (Board of Governors, BoG?), kuhu kuuluvad tavaliselt liikmesriikide rahandus- või majandusministrid (toimuvad aastakoosolekud).
Direktorite Nõukogu (Board of Directors, BoD?) – vastutav EBRD strateegiliste eesmärkide eest; koosneb 23 liikmest ja 23 asemikust. Väiksemad riigid on rühmades e. valijaskondades - Eesti koos Rootsi ja Islandiga. Liikme esitab BoG? liige (rahandusminister), asendusliikme liige (RM ettepanekul). Näiteks arutab BoD? iga 2 aasta tagant strateegiaid riikide jaoks, kus pank toimetab, samuti kogu panga tegevusstrateegiat, eri valdkondade e. sektorite kavu, keskkonnapoliitikat jne.
President – kes on BoD? esimees. Mais 2008 toimunud aastakoosolekul valiti panga uueks presidendiks Thomas Mirow Saksamaa rahandusministeeriumist.
Tegevjuhtkond (Executive Commitee) – allub presidendile, koosneb erinevatest tegevusosakondadest: pangandus, finantsdivisjon, keskkonna- ja inimressursside osakonnad, hindamis- ja siseauditiosakonnad, kommunikatsiooni- ja administreerimisosakonnad jne.
Kõiki publikatsioone leiab EBRD kodulehelt (abiks nt publikatsioonide nimistu), sealhulgas nii panga aastaaruandeid, statistikat (factsheets), projektide ülevaateid tegevusalade või riikide (kus pank tegutseb) lõikes jmd.
Panga asutamisdokumendid
Konkreetseid riike hõlmavate projektide kohta saab infot siit, kuhu on kogutud nii pressiteateid kui ülevaateid finantseerimisstrateegia kohta (Eesti oma emakeelde tõlgituna). Enamik publikatsioone on veebis tasuta kättesaadavad, samuti on võimalus neid endale tellida ("EBRD Publications Desk" kaudu). Eesti Rahvusraamatukogu on EBRD hoiuraamatukoguks. RR andmebaasides on kättesaadavad EBRD väljaanded: „Environments in transition“ (keskkonnaalaste projektide materjalid) ja „Law in transition“ (õigusmaterjalid).
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Anne Veske, Riin Palta, Leili Ruul, Monika Kangur).
IMF
Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mis loodi peale Teist maailmasõda, et üles ehitada rahvuslikku majandust.
Organisatsiooni loomine otsustati 1944. aastal Bretton Woods´i kohtumisel, kus osales 45 riiki.
Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutliku ja stabiilse majanduskasvu tagamine ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks eesmärkideks: rahvusvahelise rahandusalase koostöö ja kaubanduse hõlbustamine, liikmesriikide majandusliku arengu ja elanikkonna heaolu kasv, liikmete valuutakursside stabiilsus IMF ressursside abil.
Organisatsiooni loomine otsustati 1944. aastal Bretton Woods´i kohtumisel, kus osales 45 riiki.
Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutliku ja stabiilse majanduskasvu tagamine ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks eesmärkideks: rahvusvahelise rahandusalase koostöö ja kaubanduse hõlbustamine, liikmesriikide majandusliku arengu ja elanikkonna heaolu kasv, liikmete valuutakursside stabiilsus IMF ressursside abil.
Valitsustevahelisele organisatsioonile omaselt moodustab IMF-i liikmeskonna (hetkel) 185 liikmesriiki. Uusi liikmeid võetakse vastu enamushääletuse teel. Ühinemisega kohustub iga liige panustama fondi määratud kvoodi järgi finantse vastavalt oma suurusele maailmamajanduse mõistes. Mida suurem panus, seda suurem hääleõigus ning rohkemaarvulised võimalused finantseeringutele ligipääsuks. Organisatsiooni peakontor asub Washingtonis.
IMF struktuur:
· juhatusnõukogu, kus iga liikmesriik on esindatud ühe juhataja ja tema asemikuga.
· direktoraat. Koosneb 24 liikmest, kes esindavad kas riike või riikide gruppe (nt Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonnas)
· korraldav direktor ja personal. Korraldav direktor juhib direktoraadi tegevust.
Väga hea ülevaate saab IMF struktuurist siit
Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on maailmamajanduse seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.
Kuidas seda tehakse? Läbi majandusliku seire- IMF jälgib majanduslikku seisu liikmesmaal, hoiatab neid riskidest ja nõustab. IMF abistab raskustes maad varustades seda tehnilise abi ja koolitusega, et parandada majandushaldust, mis toetub IMFi? uuringutel ja statistikal.
Publikatsioonid on kodulehel kättesaadavad järgmise lingi all.
Materjalid on järgmise alajaotusega:
hiljutised pealkirjad;
perioodika;
sise- ja välisülevaated;
uuringud;
informatsioon autorite kohta;
teostamisel olevad tööd;
rahvusvaheline finantsinformatsiooni andmebaas.
Otsinguid on võimalik teostada mitmel viisil- pealkirja, autori, teema ja märksõnade abil. Samuti ilmumise aja ja keele järgi. Eesti Rahvusraamatukogu on Rahvusvahelise Valuutafondi hoiuraamatukogu, mille kaudu on võimalik IMF materjale kätte saada.
IMF juhib rahvusvahelist rahalist süsteemi ja seirab liikmesriigi raha- ja majanduspoliitikat. IMF jälgib majanduslikku arengut rahvuslikul-, piirkondlikul, ja globaalsel tasemel, konsulteerib liikmesriike ja varustab neid makroökonoomilise ja rahapoliitilise nõuga.
IMF abistab peamiselt madala ja keskmise sissetulekuga riike praktilise juhtimise ja koolitusega, kuidas uuendada majandusettevõtteid ja kavandada sobiv makroökonoomiline, rahaline ja strukturaalne poliitika.
IMF annab liikmesriikidele laenu, et aidata tasuda nende rahvusvahelisi makse. See rahaline toetus on kavandatud selleks, et abi saav liikesriik suudaks taastada makroökonoomiline stabiilsuse uuesti ülesehitadas nende rahvusvahelist reservi, stabiliseerida nende maksevahend, et tagada tingimused majanduse kasvuks.
IMF annab liikmesriikidele laenu ka vaesuse vähendamiseks.
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Riin Palta, Anne Veske, Monika Kangur, Leili Ruul).
OEIL
OEIL Legislative Observatory of the European Parlament on Euroopa Parlamendi Õigusloome Obsrvatooriumi koostatud Euroopa Parlamendi õigusloome jälgimissüsteem, mille abil saab analüüsida ja jälgida Euroopa Liidu institutsioonide vahelist otsustamismenetlust, Parlamendi osa Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisel ja õigusloomesse kaasatud institutsioonide tööd.
Iga menetluse kohta on teabeleht, mis võimaldab tutvuda inglise või prantsuse keeles otsuse vastuvõtmise protsessiga, vaadata, millisesse etappi see on jõudnud, ning saada teavet eelseisvate etappide kohta. Veebilehe avalehel on näha Seadusandliku Kogu järgmise istungjärgu päevakord kuupäevaliselt istungite kaupa. Veebilehe infolehte uuendatakse kord kuus. Avalehelt leiab uued esitletud ja juurutatud protseduurid. Praegu näiteks Eelarve kontrolli, Majanduse ja Rahanduse suhted, Keskkonna ja Rahva Tervise ja Toiduohutuse teemad. Esilehel on keele valiku võimalus - inglise või prantsuse keel. Lehel Procedures on mitmekülgne otsingu teostamise võimalus OEIL andmebaasides. Kolmas lehekülg - Topical subjects (päevakajalised teemad) saab informatsiooni oluliste teemade kaupa valdkonniti (laienemine, eelarve, majandus ja sotsiaalsed suhted, ümbruskond, vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala, poliitiline, juriidiline ja tavaõigus, tarbijakaitse).
Andmebaas sisaldab teavet eelseisvate istungite protseduuride etappide kohta kui ka juba toimunud istungite otsustamismenetluse protseduuride kohta. Näiteks eelseisvate istungite kohta on teave olemas kuni veebruarini 2009. Juba toimunud istungite protseduuride kohta on teave olemas alates novembrist 2006. Veebilehte uuendatakse igapäevaselt. Uusi infolehti koostatakse viimase 30 päeva kohta ja esitatakse viimase 7 päeva jooksul toimunuid. Spetsiaalne otsikeskkond on avalehel teema “Protseduurid” all. Otsida on võimalik kasutades liht- või liitotsingut (täpsemat otsingut). Lihtotsingut saab teostada järgmiste väljapakutud gruppide alt: sõnad (pealkirjad, kokkuvõtteed); esindaja protseduuris (EP komitee, valitsus); riikide objektid (objekt, maa või regioon); protseduuri protsess (sündmus); viide (protseduur, õigusakt). Liitotsingut saab teostada järgnevalt: protseduuri, reporteri, EP komitee (rahvusvaheline kaubandus, välissuhted), subjekti, poliitilise grupi, protseduuri tüübi, sündmuse jne järgi.
Peale nende otsivõimaluste saab teevaldkonna “Factsheets” (infoleht) all väljapakutud kriteeriumite järgi otsingut teostada.
Need kriteeriumid on:
o infolehe tüüp
o komissioni dokumendi viide
o protseduuri viide
o sõnad pealkirjast
o subjekt
o EP komitee vastutus
Otsinguid on võimalik sooritada inglise ja prantsuse keeles.
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Inna Aus, Silja Kitzel, Anu Sillandi, Heili Visnapuu).
Iga menetluse kohta on teabeleht, mis võimaldab tutvuda inglise või prantsuse keeles otsuse vastuvõtmise protsessiga, vaadata, millisesse etappi see on jõudnud, ning saada teavet eelseisvate etappide kohta. Veebilehe avalehel on näha Seadusandliku Kogu järgmise istungjärgu päevakord kuupäevaliselt istungite kaupa. Veebilehe infolehte uuendatakse kord kuus. Avalehelt leiab uued esitletud ja juurutatud protseduurid. Praegu näiteks Eelarve kontrolli, Majanduse ja Rahanduse suhted, Keskkonna ja Rahva Tervise ja Toiduohutuse teemad. Esilehel on keele valiku võimalus - inglise või prantsuse keel. Lehel Procedures on mitmekülgne otsingu teostamise võimalus OEIL andmebaasides. Kolmas lehekülg - Topical subjects (päevakajalised teemad) saab informatsiooni oluliste teemade kaupa valdkonniti (laienemine, eelarve, majandus ja sotsiaalsed suhted, ümbruskond, vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala, poliitiline, juriidiline ja tavaõigus, tarbijakaitse).
Andmebaas sisaldab teavet eelseisvate istungite protseduuride etappide kohta kui ka juba toimunud istungite otsustamismenetluse protseduuride kohta. Näiteks eelseisvate istungite kohta on teave olemas kuni veebruarini 2009. Juba toimunud istungite protseduuride kohta on teave olemas alates novembrist 2006. Veebilehte uuendatakse igapäevaselt. Uusi infolehti koostatakse viimase 30 päeva kohta ja esitatakse viimase 7 päeva jooksul toimunuid. Spetsiaalne otsikeskkond on avalehel teema “Protseduurid” all. Otsida on võimalik kasutades liht- või liitotsingut (täpsemat otsingut). Lihtotsingut saab teostada järgmiste väljapakutud gruppide alt: sõnad (pealkirjad, kokkuvõtteed); esindaja protseduuris (EP komitee, valitsus); riikide objektid (objekt, maa või regioon); protseduuri protsess (sündmus); viide (protseduur, õigusakt). Liitotsingut saab teostada järgnevalt: protseduuri, reporteri, EP komitee (rahvusvaheline kaubandus, välissuhted), subjekti, poliitilise grupi, protseduuri tüübi, sündmuse jne järgi.
Peale nende otsivõimaluste saab teevaldkonna “Factsheets” (infoleht) all väljapakutud kriteeriumite järgi otsingut teostada.
Need kriteeriumid on:
o infolehe tüüp
o komissioni dokumendi viide
o protseduuri viide
o sõnad pealkirjast
o subjekt
o EP komitee vastutus
Otsinguid on võimalik sooritada inglise ja prantsuse keeles.
Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Inna Aus, Silja Kitzel, Anu Sillandi, Heili Visnapuu).