IMF

Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mis loodi peale Teist maailmasõda, et üles ehitada rahvuslikku majandust.

Organisatsiooni loomine otsustati 1944. aastal Bretton Woods´i kohtumisel, kus osales 45 riiki.

Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutliku ja stabiilse majanduskasvu tagamine ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks eesmärkideks: rahvusvahelise rahandusalase koostöö ja kaubanduse hõlbustamine, liikmesriikide majandusliku arengu ja elanikkonna heaolu kasv, liikmete valuutakursside stabiilsus IMF ressursside abil.

Valitsustevahelisele organisatsioonile omaselt moodustab IMF-i liikmeskonna (hetkel) 185 liikmesriiki. Uusi liikmeid võetakse vastu enamushääletuse teel. Ühinemisega kohustub iga liige panustama fondi määratud kvoodi järgi finantse vastavalt oma suurusele maailmamajanduse mõistes. Mida suurem panus, seda suurem hääleõigus ning rohkemaarvulised võimalused finantseeringutele ligipääsuks. Organisatsiooni peakontor asub Washingtonis.

IMF struktuur:

· juhatusnõukogu, kus iga liikmesriik on esindatud ühe juhataja ja tema asemikuga.
· direktoraat. Koosneb 24 liikmest, kes esindavad kas riike või riikide gruppe (nt Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonnas)
· korraldav direktor ja personal. Korraldav direktor juhib direktoraadi tegevust.

Väga hea ülevaate saab IMF struktuurist siit

Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on maailmamajanduse seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.

Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.
Kuidas seda tehakse? Läbi majandusliku seire- IMF jälgib majanduslikku seisu liikmesmaal, hoiatab neid riskidest ja nõustab. IMF abistab raskustes maad varustades seda tehnilise abi ja koolitusega, et parandada majandushaldust, mis toetub IMFi? uuringutel ja statistikal.

Publikatsioonid on kodulehel kättesaadavad järgmise lingi all.

Materjalid on järgmise alajaotusega:

hiljutised pealkirjad;
perioodika;
sise- ja välisülevaated;
uuringud;
informatsioon autorite kohta;
teostamisel olevad tööd;
rahvusvaheline finantsinformatsiooni andmebaas.

Otsinguid on võimalik teostada mitmel viisil- pealkirja, autori, teema ja märksõnade abil. Samuti ilmumise aja ja keele järgi. Eesti Rahvusraamatukogu on Rahvusvahelise Valuutafondi hoiuraamatukogu, mille kaudu on võimalik IMF materjale kätte saada.
IMF juhib rahvusvahelist rahalist süsteemi ja seirab liikmesriigi raha- ja majanduspoliitikat. IMF jälgib majanduslikku arengut rahvuslikul-, piirkondlikul, ja globaalsel tasemel, konsulteerib liikmesriike ja varustab neid makroökonoomilise ja rahapoliitilise nõuga.

IMF abistab peamiselt madala ja keskmise sissetulekuga riike praktilise juhtimise ja koolitusega, kuidas uuendada majandusettevõtteid ja kavandada sobiv makroökonoomiline, rahaline ja strukturaalne poliitika.

IMF annab liikmesriikidele laenu, et aidata tasuda nende rahvusvahelisi makse. See rahaline toetus on kavandatud selleks, et abi saav liikesriik suudaks taastada makroökonoomiline stabiilsuse uuesti ülesehitadas nende rahvusvahelist reservi, stabiliseerida nende maksevahend, et tagada tingimused majanduse kasvuks.
IMF annab liikmesriikidele laenu ka vaesuse vähendamiseks.

Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Riin Palta, Anne Veske, Monika Kangur, Leili Ruul).