EBRD

EBRD korral on tegemist finantsasutusega, mis annab avalikule ja erasektorile laene ning investeerib ettevõtetesse ja pankadesse alates Kesk-Euroopast kuni Kesk-Aasiani.

Investeeringute eesmärgiks on soodustada üleminekut avatud turule orienteeritud majandusele ja edendada erasektori arengut. EBRD loodi aastal 1991, tol ajal eesmärgiga assisteerida endisi kommunistlikke riike turumajandusele üleminekul. Vastavalt mandaadile tegutsetakse vaid neis riikides, kus pühendutakse demokraatilikele printsiipidele. Laenuprojektidele on seatud sisse sisse range keskkonnamõjude hindamise programm.

EBRD aktsiakapital on ligi 20 miljardit eurot. Panga peakontor asub Londonis, regionaalsete kontorite arv on üle kolmekümne.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklis 1 sätestatakse, et EBRD eesmärk on "soodustada üleminekut turumajandusele ja edendada era- ning ettevõtlusalgatusi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides". Asutamislepinguga nähakse ka ette, et EBRD peab „kõikides oma tegevusvaldkondades edendama keskkonnaohutut ja säästvat arengut". Lisaks keskkonda säästva arengu soodustamisele "kohaldab pank kõikides oma toimingutes hea pangandustava põhimõtteid". Säästev areng on EBRD tegevuse peamisi prioriteete – majanduskasvu ja tervisliku keskkonna eesmärgid on lahutamatult seotud. EBRD näeb abistavat ja edendavat rolli valdkondades, kus tal on võimalik aidata kaasa omakapitali laiendamise rahastamise, vahefinantseerimise ja piiriülese rahastamise pakkumisel, areneva taastuvate energiaallikate sektori toetamisel, avaliku ja erasektori partnerluste ning ettevõtete üldjuhtimise ja heade äritavade edendamisel.

EBRD tegevus Eestis keskendub järgmistele eesmärkidele:
· taastuvate energiaallikatega seotud projektide arendamise toetamine
· kohalike ettevõtete laienemise toetamine, pikaajalise riskikapitali pakkumise teel
· VKE-de(väikese või keskmise suurusega ettevõtete) ning omavalitsuste rahastamise ja energiatõhususe edendamine nii finantsvahendajate kaudu kui ka otse, millele lisandub EL-i või muu toetus
· keerukate sektoriüleste tehingute, sh avaliku ja erasektori partnerluste toetamine, mille puhul on võimalik tugineda EBRD kogemustele projektide struktureerimise ja kaasrahastamise tagamise valdkonnas

Panga aktsionäride ehk liikmete hulka kuulub 61 riiki, nende hulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, USA, Austraalia, Venemaa, Kanada, Jaapan jt pluss Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Liit. Hääleõigus jaguneb vastavalt omandatud aktsiate hulgale (suurim muidugi EL institutsioonidel). Eesti liitus EBRD-ga 1992. aastal.

EBRD struktuur:

Liikmesriikide Nõukogu (Board of Governors, BoG?), kuhu kuuluvad tavaliselt liikmesriikide rahandus- või majandusministrid (toimuvad aastakoosolekud).
Direktorite Nõukogu (Board of Directors, BoD?) – vastutav EBRD strateegiliste eesmärkide eest; koosneb 23 liikmest ja 23 asemikust. Väiksemad riigid on rühmades e. valijaskondades - Eesti koos Rootsi ja Islandiga. Liikme esitab BoG? liige (rahandusminister), asendusliikme liige (RM ettepanekul). Näiteks arutab BoD? iga 2 aasta tagant strateegiaid riikide jaoks, kus pank toimetab, samuti kogu panga tegevusstrateegiat, eri valdkondade e. sektorite kavu, keskkonnapoliitikat jne.
President – kes on BoD? esimees. Mais 2008 toimunud aastakoosolekul valiti panga uueks presidendiks Thomas Mirow Saksamaa rahandusministeeriumist.
Tegevjuhtkond (Executive Commitee) – allub presidendile, koosneb erinevatest tegevusosakondadest: pangandus, finantsdivisjon, keskkonna- ja inimressursside osakonnad, hindamis- ja siseauditiosakonnad, kommunikatsiooni- ja administreerimisosakonnad jne.

Kõiki publikatsioone leiab EBRD kodulehelt (abiks nt publikatsioonide nimistu), sealhulgas nii panga aastaaruandeid, statistikat (factsheets), projektide ülevaateid tegevusalade või riikide (kus pank tegutseb) lõikes jmd.

Panga asutamisdokumendid

Konkreetseid riike hõlmavate projektide kohta saab infot siit, kuhu on kogutud nii pressiteateid kui ülevaateid finantseerimisstrateegia kohta (Eesti oma emakeelde tõlgituna). Enamik publikatsioone on veebis tasuta kättesaadavad, samuti on võimalus neid endale tellida ("EBRD Publications Desk" kaudu). Eesti Rahvusraamatukogu on EBRD hoiuraamatukoguks. RR andmebaasides on kättesaadavad EBRD väljaanded: „Environments in transition“ (keskkonnaalaste projektide materjalid) ja „Law in transition“ (õigusmaterjalid).

Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Anne Veske, Riin Palta, Leili Ruul, Monika Kangur).