OPEC

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) on alaliselt tegutsev organisatsioon, mis on loodud 10. - 14. septembril 1960. a toimunud Bagdadi konverentsil.

Organisatsioonil on viis asutaja-liikmesmaad: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia ja Venetsueela. Hiljem on organistasiooniga liitunud Katar (1961), Indoneesia (1962), Liibüa Sotsialistlik Rahvavabariik (1962), Ühendatud Araabia Kuningriigid (1967), Alžeeria (1969), Nigeeria (1971), Ekuador (1973), Angoola (2007) ja Gabon (1975-1994). OPEC asub kolmel mandril – Aasias, Aafrikas ja Austraalias.

OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat.
OPECi peakorter asub Viinis. Organisatsiooni töökeel on inglise keel.

OPEC koordineerib naftatootmise poliitikat, et ühtlustada naftaturgu, aidata naftatootjatel katta investeeringuid ja saavutada mõistlik intressikasum ning tagada stabiilsed naftavarud. Põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi.

Kõik olulised otsused võetakse vastu ja kinnitatakse OPECi konverentsil, mis toimuvad kaks korda aastas – märtsis ja septembris. Erakorralised konverentsid toimuvad vastavalt vajadusele. OPECi kodulehel menüüst publikatsioonid on võimalik lugeda organisatsiooni tegevust tutvustavaid materjale. Trükised on avaldatud nii paberkandjal kui kättesaadavad ka elektrooniliselt. Avaldatud on Aastaaruanded, OPECi igakuised majandusalased raportid,bülletäänid ja palju muud. Antakse välja akadeemilist ajakirja OPEC Energy Review, avaldatud on OPECi pikaajaline strateegia.Paljud OPECi koosolekud on kättesaadavad ka videomaterjalidena.

Kokkuvõte on valminud rühmatööna TÜ VKA õppeaines "Õigusinformatsioon" 2008/2009 (õppejõud: Mai Põldaas; autorid: Inna Aus, Silja Kitzel, Anu Sillandi, Heili Visnapuu).