Avalik sektor

AVALIKU SEKTORI FUNKTSIOONID

Kolmas sektor (ka valitsusväline sektor, kodanikuühiskond) on väljend, mida kasutatakse mitteriiklike organisatsioonide ja MTÜ-de kohta.

Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel, et saaks koguneda seadusandja ja moodustataks põhiseaduslikku korda järgiv majandus.

Seltsing – isikute ühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. Seltsing ei ole juriidiline isik.

Sihtasutus – eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Sihtasutusel pole liikmeid. Organid on juhatus ja nõukogu.

Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrollifunktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga.

Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted.

Avaliku sektori funktsioonid:

1. riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine
2. seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine
3. riigikaitse
4. avaliku korra tagamine
5. riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine
6. riigi kodanikkonna määratlemine

Teise grupi moodustavad funktsioonid, mis on tähtsad suuremate inimkoosluste või ühiskonna kui terviku seisukohalt: keskkonnakaitse, demograafilise situatsiooni mõjutamine, tervishoiuteenused, haridusteenused, sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega ning kultuur.

Avaliku sektori organisatsioone peetakse üldiselt vanadeks organisatsioonideks.
Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik.


ÄRIÜHING

Äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik.

Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.

Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:

1. äriühingud:

- täisühing
- usaldusühing
- osaühing
- aktsiaselts
- tulundusühistu

2. mittetulundusühing
3. sihtasutus

Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt TÜ seadus).

Notarite Koda

Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid.

Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.

Täisühing on äriühing, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

Osaühing on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.
OÜ tunnused:
- on vähemalt 40 000 krooni suurune osakapital
- osakapital on osadeks jaotatud
- osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest
- vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga

Aktsiaselts on äriühing, millel on järgmised tunnused:
- on aktsiateks jaotatud aktsiakapital
- aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest
- as vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga

Mittetulundusühing (MTÜ) on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Võivad asutada vähemalt kaks isikut. Võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-de ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb MTÜ kustutamisega registrist. Õiguslikult on ka partei MTÜ. Eestis on üle poole MTÜ-dest korteri-, garaaži- ja aiandusühistud.

Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuste rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtuvalt – see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja – ettevõtted.