Riik, riigi olemus ja funktsioonid

Riigi tunnused on:

* maa-ala – ilma maata ei ole riiki
* rahvas – kodanikkond – inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil
* suveräänne (iseseisev riigivõim)
* majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik
* transpordisüsteem
* sotsiaalsüsteem, sh haridussüsteem
* valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (nt politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle
* rahvusvaheline tunnustus
* tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega

Riigi mõistel organisatsiooniline aspekt:

* riik on eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum
* riik on suverään, s.t.kõrgema võimu kandja oma territooriumil
* riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõigile indiviididele ja seda rakendatakse võrdselt isegi nende suhtes, kes on formaalselt ametis valitsuses ja annavad välja seadusi
* riigiaparaadi liikmed värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks
* riigil on õigus koguda temale alluvalt elanikkonnalt makse oma tegevuse finantseerimiseks
funktsionaalselt määrataks riiki kui eri funktsioonide kogumit

Riigi funktsioonid on:

* huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt
* inimeste huvide koondamine (agregatsioon), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks
* poliitiline sotsialiseerija, s.t.riiklikus keskkonnas kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid, riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist
* seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmise kontrollija
teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija

Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik.
Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik.

Allikas: PhD (ajalugu) Lea Leppik "Eesti kaasaegsed institutsioonid" loengumaterjal TÜ VKA tudengitele 2006