Tsiviilühiskond

Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T.Hobbes, J.Locke ja G.W.Hegel.

Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks.

Kodanikuühiskond – riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas – seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor.

Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid jne. – seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik ehk nn kolmandata sektorit.

Termini teine tähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, sh mittetulundussektor.

Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) definitsiooni järgi mõistetakse kodanikuühiskonna all “inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamiseks ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone”.

Kolmas sektor (ka valitsusväline sektor, kodanikuühiskond) on väljend, mida kasutatakse mitteriiklike organisatsioonide ja mittetulundusühingute kohta.

Kodanikuühiskond on laiem mõiste kui kolmas sektor; termin põhineb loogikal: ühiskonda saab jaotada kolmeks koostoimivaks sektoriks:

* avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil
ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (osa erasektorist)
kolmas sektor, mis jaguneb kaheks segunenud osaks (osa erasektorist):

* professionaalne mittetulundussfäär, kus institutsioonid palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega jnepuhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad

Allikas: PhD (ajalugu) Lea Leppik "Eesti kaasaegsed institutsioonid" loengumaterjal TÜ VKA tudengitele 2006